17 Euroopa Liidu riiki teatasid ühispöördumises, et liidu eelarvet ei tohi mitte mingil juhul kärpida.
Ajakirjanik küsib: „Aga kuidas te kavatsete tekkinud puudujäägi katta?“
„Kuidas kuidas? Moodustame kohe uue, 50-miljonilise eelarvega töörühma, kes hakkab seda küsimust arutama!“
Eesti keeles ilmus lõpuks Sinclair Lewise romaan "See ei saa siin juhtuda".
Eestlane vaatab raamatupoes pealkirja, ohkab sügavalt ja pomiseb müüjale: "Huvitav, kas see on järjekordne ulmekas sellest, kuidas riigieelarve saab ilma uute maksudeta tasakaalu?"
"Kas kuulsite? Kangelaspiloot päästis lennuki katastroofist ja samal ajal lendas riigieelarve riigikogusse!"
"Jah, uskumatu kontrast. Üks mees nägi ränka vaeva, et lennumasinat maa peale tagasi tuua, samal ajal kui valitsus saatis meie rahakotid kosmilisse vabalangemisse."
"Meie uus auhinnatud disaintoode on revolutsiooniline – sellel pole ühtegi nuppu, juhet ega funktsiooni," kiidab disainer galal.
"Aga mis selle eesmärk siis on?" uurib žürii.
"See on mõeldud spetsiaalselt Eesti riigieelarve sümboliks. Maksab miljoneid, näeb ilus välja, aga mitte midagi teha ei saa."
Valitsus arutab, kellelt ja kui palju makse võtta.
Kodanik küsis rahandusministrilt: kas see on juba lõplik maksukava?
Minister vastas: muidugi mitte, see on alles esimene vaatus, järgmised tulevad juba koos piletimüügiga.
Riigikogu infotunni eel küsib ajakirjanik Jürgen Ligilt: "Kas te seekord vastate opositsiooni küsimustele rahulikult ja argumenteeritult?"
Ligi ohkab sügavalt: "Kuulge, meil on riigis niigi eelarvekriis, kas me peame nüüd veel ulmekirjandusega ka tegelema hakkama?"
Veebipolitseinik kurvastab, et pimedal teel helkuriga inimesi ei kohta.
Eestlane vastab: "Me ei ole pimedad, me lihtsalt säästame riigieelarvet ja ootame, kuni valitsus helkurid maksustatavaks teenuseks kuulutab."
Tallinna kaasava eelarve ideed on toppama jäänud, aga uusi valitakse juba hooga juurde.
See on nagu vana hea traditsioon: kui esimene projekt ei valmi, tuleb lihtsalt kiiremas korras uus ja veel suurem lubadus asemele valida, et keegi märkama ei hakkaks.
Opositsioon kurdab, et riigieelarve on pankroti kursil. Õnneks on meil ministeeriumid, kus palgad tõusevad 14 protsenti – vähemalt keegi saab endale lubada piletit esimeses klassis, kui see Titanic lõpuks põhja läheb.
Riigieelarve menetlemine on nagu Pärnu käesurumine: vaatad, et on põnev, aga tegelikult on lihtsalt üks suur käte väänamine, kus lõpuks saavad kõik ainult pronksmedali, aga valus on küll.